Mis on rinnavähk?

Rinnavähk on kõige sagedamini esinev vähivorm naistel, kuid haigestuda võivad ka mehed. Mida rinnavähk endast täpsemalt kujutab? Kuidas see tekib? Millised on rinnavähi tüübid? Millised on teadaolevad riskitegurid? Siit leiate vastused neile küsimustele ja muud olulist teavet, mis aitab teil haigust paremini mõista.

Rinnavähk on levinuim vähivorm naiste seas

Eestis diagnoositakse igal aastal rinnavähk umbes 800-l naisel ja 5 mehel. Vanusega esinemissagedus tõuseb. Siiski on veerand kõigist haigestunutest diagnoosimise ajal nooremad kui 50 aastat. Haiguse kulg oleneb mitmest tegurist. Mida varem rinnavähk avastatakse ja ravi alustatakse, seda paremad on tulemused.

Kuidas rinnavähk tekib?

Rinnavähk võib tekkida, kui muutunud rakud hakkavad kontrollimatult paljunema ja moodustavad rinnas nö tüki. Selle meditsiiniline termin on kasvaja. Kuid mitte iga kasvaja ei ole rinnavähk, sest olenevalt selle kasvutüübist võib see olla healoomuline või pahaloomuline.

Healoomulised kasvajad arenevad tavaliselt aeglaselt ja nihutavad ümbritsevat kude, kuid ei tungi sellesse. Rinna healoomuliste kasvajate hulka kuuluvad näiteks fibroadenoomid, mis võivad tekkida hormonaalsete kõikumiste tõttu. Healoomuline kasvaja ei ole vähk.

Pahaloomulised kasvajad arenevad sageli kiiresti, tungivad ümbritsevatesse kudedesse, nihutavad ja hävitavad neid ning võivad moodustada organismis metastaase. Pahaloomuliste kasvajate rakke nimetatakse vähirakkudeks. Rinnavähiks nimetatakse ainult rinna pahaloomulisi kasvajaid.

Rinnavähi meditsiiniline termin on rinnanäärme kartsinoom.

Naise rind

Rinnavähi eri tüüpide paremaks mõistmiseks on kasulik vaadata naise rinna anatoomiat.

Naise rind koosneb peamiselt näärme- ja rasvkoest. Pärast lapse sündi toodavad näärmed rinnapiima, mis voolab piimajuhade kaudu nibusse. Sidekude muudab rinna elastseks. Rasvkude annab rinnale selle kuju.

Meeste rindade ehitus ei erine põhimõtteliselt naiste omast. Ka meestel on rinnanäärme kude ja piimajuhad, kuid võrreldes naistega ei ole need täielikult välja arenenud.

Millised on rinnavähi tüübid?

Rinnavähk võib esineda eri vormides. Peamised eristavad tegurid on kasvaja päritolu ja see, kui kaugele on kasvaja levinud. Rinnavähi puhul võetakse arvesse ka retseptorite esinemist või puudumist. See näitab, kas kasvaja on hormoontundlik ja kui kiiresti see kasvab.

Terminid võivad tunduda keerulised, kuid selgitused ja ülal esitatud joonis aitavad neid mõista.

Rinnavähi tüübid

Duktaalne rinnavähk

Duktaalne rinnavähk in situ: kasvaja piirdub piimajuhadega. Seda vormi peetakse rinnavähi varajaseks vormiks.
Invasiivne duktaalne rinnavähk: kasvaja rakud arenevad piimajuhas ja tungivad ümbritsevatesse kudedesse. See rinnavähi vorm esineb kõige sagedamini (u 70–80%) ja seda peetakse pahaloomuliseks.

Lobulaarne rinnavähk

Lobulaarne rinnavähk in situ: kasvaja piirdub piimanäärmetega. Seda vormi peetakse rinnavähi varajaseks vormiks.
Invasiivne lobulaarne rinnavähk: kasvaja areneb piimanäärmetes ja levib ümbritsevatesse kudedesse. See rinnavähi vorm on vähem levinud (u 10–15%) ja seda peetakse pahaloomuliseks.

HR-positiivne/HER2-negatiivne rinnavähk

See on kõige levinum rinnavähi tüüp (u 70%). Kasvajarakkudel on hormoonide sidumiskohad, kuid kasvufaktori retseptorite suurenenud hulk puudub.

Kolmiknegatiivne rinnavähk (TNBC)

Kolmiknegatiivne rinnavähk on rinnavähi agressiivne vorm, mis moodustab ligikaudu 10–15% kõigist rinnavähi juhtudest.
TNBC ei ole tundlik östrogeeni ja progesterooni suhtes (hormoonretseptori staatus negatiivne) ega tekita suurenenud HER2 koguseid.

On ka teisi rinnavähi vorme, mida esineb palju harvemini. Nende hulka kuulub põletikuline rinnavähk, mis levib eriti kiiresti.

Rinnavähi riskitegurid

Rinnavähi peamised riskitegurid on järgmised.

Sugu

Naiseks olemine on suurim riskitegur rinnavähi tekkeks.

Vanus

Vanemad naised haigestuvad tõenäolisemalt kui nooremad naised.

Muud riskitegurid on järgmised.

Perekondlik anamnees

Kui pereliikmetel on rinnavähk, suureneb ka teie enda risk rinnavähki haigestumiseks.

Pärilik eelsoodumus

Geneetiliste mutatsioonide esinemise korral.

Hormonaalsed tegurid

Näiteks esimene menstruatsioon enne 12. eluaastat, viimane menstruatsioon pärast 55. eluaastat, esimese lapse sünd pärast 30. eluaastat või pikaajaline kombineeritud hormoonravi menopausi sümptomite leevendamiseks.

Kiiritusravi

Näiteks kui ülakeha on kiiritatud teise vähktõve tõttu.

Rasvumine, alkohol ja suitsetamine

Kui teil on mitu riskitegurit, ei tähenda see automaatselt, et teil tekib rinnavähk. Siiski on oluline, et te räägiksite sellest oma naistearstiga ning kasutaksite rinnavähi sõeluuringu ja varajase avastamise võimalusi.

7 nõuannet rinnavähi riski vähendamiseks

1. Hankige teadmisi rinnavähi kohta

Mida rohkem te teate, seda paremini saate haigust ennetada. Jaotisest „Mis on rinnavähk?“ (vt eespool) leiate täpsemat teavet selle kohta, kuidas rinnavähk areneb, millised on riskitegurid ja millistel naistel võib olla suurem risk haiguse tekkeks.

2. Järgige tervislikku eluviisi

Saavutage tervislik kehakaal ja säilitage seda.

Treenige regulaarselt.

Sööge tasakaalustatud ja mitmekesist toitu.

Tarbige võimalikult vähe alkoholi.

Hoiduge suitsetamisest.

Nii ennetate ka paljusid teisi haigusi.

3. Kontrollige oma rindu regulaarselt

Enesekontroll aitab teil märgata muutusi rinnas. Parim aeg selleks on üks nädal pärast menstruatsiooni algust. Kontrollimine on väga lihtne.

Kõigepealt vaadake rindu peeglist

Vaadake rindu erinevates asendites peegli ees, et avastada nähtavaid muutusi.

Laske käed lõdvalt rippu.

Pange käed kuklale.

Asetage mõlemad käed puusadele ja kummarduge veidi ettepoole.

Pöörake tähelepanu järgmistele nähtavatele muutustele::

Punetus, kumerused või esiletungivad kohad

Rindade suuruse muutus

Muudatused nibu piirkonnas

Eritis nibust

Seejärel katsuge oma rinda

Katsumise eesmärk on tuvastada tükke või turseid. Siinkohal on abiks 3-3-3 reegel.

Katsuge oma rinda kolme sõrmega järgmiselt:

väikesed ringid seestpoolt väljapoole
üles ja alla liikudes
kerge, keskmise ja tugevama survega

Puudutage kolme piirkonda:

Kaenla alt
Nibu pealt
Tervet rinda

Katsuge rinnaku mõlemat külge.

Kulutage selleks umbes 3 minutit.

Enesekontroll on varajase avastamise meede, mida saate teha omal vastutusel. See ei asenda siiski arstlikku läbivaatust.

Iga muutus ei ole põhjus muretsemiseks. Kui märkate muutust, pöörduge igaks juhuks arsti poole.

4. Osalege sõeluuringutes

Sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta kindlas vanusegrupis naistele rinna- ja emakakaelavähi varaseks avastamiseks.

Sõeluuringul osalemine on tasuta kõikidele ravikindlustatud ja -kindlustamata inimestele, kes kuuluvad antud aastal sõeluuringu sihtrühma. Samuti on tasuta sõeluuringu käigus avastatud edasised vajaminevad uuringud ning ravi. Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant ning rinnavähi sõeluuringule 50–70 ja 74-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant.

5. Hankige teadmisi mammograafia kohta

Mammograafia aitab rinnavähki õigel ajal avastada. Sõeluuringul saab osaleda ka ilma kutseta. Kui kuulud antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võid pöörduda otse raviasutusse. Lisateavet leiate veebilehelt soeluuring.ee.

Teie naistearst võib soovitada mammograafia tegemist perekondliku anamneesi tõttu (rinnavähk teie emal, õel või tütrel) või rinna- või munasarjavähi päriliku eelsoodumuse tõttu, isegi kui te olete alla 50-aastane. Küsige vestluse käigus kõike, mida soovite selle kohta teada saada.

6. Kaaluge hoolikalt hormoonpreparaatide võtmist

Teatavad rasestumisvastased hormoonpreparaadid või menopausi sümptomite raviks kasutatavad hormoonid võivad suurendada rinnavähi riski. Pidage nõu oma naistearstiga ja arutage muid alternatiive. Kui te kasutate hormoonpreparaati, käige regulaarselt kontrollis.

7. Kasutage ära oktoobris toimuva rinnavähi teadlikkuse kuu jooksul pakutavaid võimalusi

Roosa lint on vaieldamatu solidaarsuse ja pühendumise sümbol võitluses rinnavähi vastu kogu maailmas. Oktoober, rinnavähi teadlikkuse kuu, on pühendatud neile, keda see puudutab, ning selle eesmärk on harida inimesi rinnavähi ennetamise, varajase avastamise ja ravi teemadel. Varajane avastamine on eriti oluline, et tagada konkreetse vähitüübi edukas ravi.

Veebileht on mõeldud üldise teabe jagamiseks rinnavähi, selle ennetamise ja ravi kohta ning ei pruugi sisaldada kõiki olulisi asjaolusid Teie personaalse tervise seisukohalt – individuaalse nõu saamiseks konsulteerige palun arstiga.

EE-NON-00538 09/2024